Saated | Televeeb.ee

Comedy Estonia koomik Daniel Veinbergs: „Intriigikogu“ arvustada on veel vara

Daniel Veinbergs 11.09.2018, 10:56

Tükk aega olen mõelnud, kus on meie endise telemaastiku tipu "Ärapanija" järeltulija. Kahtlemata peavad "Intriigikogu" poisid täitma suured, loodetavasti mitte klounisuuruses kingad.

Pean pilootepisoodi kommenteerima kõigepealt ajakirjaniku ja alles siis koomiku vinklist, sest et alustuseks on tore midagi positiivset öelda: sellist saadet on vaja. Mitte lihtsalt pulli pärast. Meedia mälub päevast päeva üha uusi sõgedaid teemasid, mida keegi seedida ei oska. Väga suur hulk inimesi on ennast lõputust uudisevoost välja lülitanud. Võibolla on nad sellest õnnelikumad.

Toimetuse koosolekutel viskavad ajakirjanikud palju nalja, sest koosoleku laua taga saavad kõik naljast aru. Tavalugejal pole aega, et hoida end ühiskonnas toimuvast ajakirjaniku tasemel informeerituna. "Intriigikogu" meeskonnal on võimalus teha uudised taaskord seksikaks, sest tõsiste nägudega diktorid rahvusringhäälingu saadetes seda üksinda teha ei suuda. Ühel või teisel põhjusel pole komöödia olnud Eestis osa ühiskonna poliitilisest kommunikatsioonist.

Kes ei mäletaks Jüri Ratase ümmarguste vastuste generaatorit, mis jättis peaministri meediakuvandisse sügavama jälje, kui sada arvamusartiklit. Mida suudaks terve saade?

Koomiku vinklist soovitaksin vaatajat vähem alahinnata. VHS kassettidele saadet salvestav vene luure oli meganaljakas rida. Löövaid pärleid oli veel. Soovida annab minu meelest saate ülesehitus. Sander ja Siim hüppasid ühelt teemalt teisele nagu sulavatel jääpankadel. Et jumala eest ei hakkaks igav? Soovitan vaataja suhtes vähem küüniline olla. John Oliver võib 20 minutit ühe teema kohta naljakalt rääkida. Muidugi on Oliveril oma toimetus ajakirjanike ja koomikutega, aga palju saab teha ka vähesega (ma oletan, ma pole teles töötanud). Sageli on isegi naljakam, kui ühe keerulise teema suhtes jõutakse mingisuguse järelduseni. Räägitakse küll, et vaataja tähelepanu kestab mõned sekundid, aga milleks olla osa probleemist? Esimene "Intriigikogu" meenutab rohkem juutuuberi, mitte telemeeskonna kätetööd.

Üldjuhul saadi esimese episoodiga hakkama. Soovitan jätta ruumi ka spontaansusele ja päris vestlusele. Geniaalsus sünnib paratamatult hetkes.

Siin on veel neli jutupunkti, milliseks (minu meelest) võiks "Intriigikogu" areneda:

Lisaks avaliku elu tegelastele ja halval elujärjel elupõletajatele võiks "Intriigikogu" võtta luubi alla ka ajakirjanikke. Sageli meedia võimendab probleeme.

Taaskord, süvenege teemadesse rohkem süvitsi. Aasta pärast on "Intriigikogu" kas Eesti asjade mõtestaja või mingi suvaline meemisaade. Esimene episood oli pigem viimane.

Mart Juur ja Peeter Oja sobisid omavahel kokku, sest mõlemad mängisid erinevaid rolle. Juur oli rohkem ajakirjanik, Oja tegi rohkem nalja. Milliseks areneb Sander Valge ja Siim Taba omavaheline keemia? Mõlemad on pähe õppinud 50% skriptist? Elame näeme.
Katsetage salvestamist elava publiku ees, või siis näidake salvestist elavale publikule

P.S. Montaaž on nagu meik, vähe on kordades parem kui palju.

Tasumiseks helistage

Kõne tuleb teha 60 sekundi jooksul.
Hind: 3,00 €, Teenustasu 0,32 €
Kokku: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Tasumiseks kinnita ost

Kinnitan ostu: 3,32 €

Maksumus lisatakse telefoniarvele või arvestatakse maha kõnekaardi ettemaksu jäägist.

Ost ebaõnnestus
Proovi uuesti

Päevapilet ostetud