Saated | Televeeb.ee

VIDEO | TELEAJAKIRJANDUSE UUS TASE? Robert Kõrvits proovis „Radaris“ konnamürki

Televeeb 11.10.2017, 11:21

Eilses „Radaris“ sai näha üpriski huvitavat vaatepilti: nimelt otsustas „Radari“ saatejuht Robert Kõrvits proovida omal nahal järele alternatiivmeditsiinis ning psühhedeelikume austavate inimeste seas levinud konnamürki ehk kambot.

Kambot saadakse Amazonase vihmametsas elavalt haardlehekonlaste hulka kuuluvalt liigilt, mille ladinakeelne nimi on Phyllomedusa bicolor.

Eestis viib kambo-teraapiat läbi Jaya Shivani, endise nimega Katrin Silman. „Kambo on võimas tervendaja - puhastab nii füüsilist keha, energeetilist keha, kui toetab ka hingetasandil protsesse. Kamboga saab ravida diabeeti, vähki, artriiti,“ räägib naine imeravimist.

Shivani sõnul tuleb mürki manustades arvestada ebameeldiva tundega ja oksendamisega.

„Sa pead olema valmis selleks, et kujuta ette, et sul on ebamugav ja korruta see kümne tuhandega,“ kirjeldas Shivani kambo mürgi mõju Robertile. Tseremoonia ajaks peab eemaldama ülakehalt kogu üleliigse. Ka abielusõrmuse, sest üks osa kõrvalmõjudest on paiste minek ja tursumine. Üks kambot proovinud inimene oli pärast manustamist neli päeva paistes.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi toksikoloogia teaduri Villem Aruoja sõnul on kambo näol tegu vägagi unikaalse mürgiga.

„See sisaldab suures koguses peptiide. Peptiide sisaldavad ka näiteks maomürgid, aga teistsuguseid. Tegelikult ei ole tuua head näidet, mille sarnane see mürk on,» ütles Aruoja. «Teine asi on see, et see mürk ei ole standardiseeritud. Tõenäoliselt, kui seda konna naha pealt võetakse, siis toime sõltub sellest, kus see konn elas, kui vana ta oli, mis soost ta oli jne,“ lisas Aruoja.

„Seal on ained, mis mõjuvad alljärgnevalt: põhjustab kiiret vererõhu langust, süda hakkab taguma. Samuti oksendamist, piltlikult öeldes võib põhi alt ära minna ja on suurepärane võimalus sappi oksendada selle käigus,“ loetles Aruoja üles mürgi võimaliku mõju tervisele.

Omal nahal toksikoloog mürki katsetada ei soovitaks.

„Ma soovitaks vältida asju, mis on ohtlikud, aga samas ei ole teada, et nad oleks vajalikud või kasulikud," ütles ta.

Ajakirjandusliku eksperimendi käigus otsustas Kõrvits siiski kambo-teraapiat proovida, et aru saada - miks kambo on tõusev trend mitteteadusliku meditsiini fännide seas.

Enne seanssi pidi Kõrvits ära jooma mitu liitrit vett, samuti pidi ta olema paastunud.

Tseremoonial puhastas Shivani esmalt ruumi salveisuitsuga, seejärel kutsus ta konnavaimu.

Seejärel kõrvetas Shivani Kõrvitsale viirukiga käe peale täpid, mis lõhkusid naha ja mille kaudu hakkas kambo mürk mõne hetke pärast kehasse imenduma.

„Aga mis siis saab, kui mul süda seisma jääb?“ muretses mees närviliselt, kuna teada on, et hiljaaegu üks mees Poolas kambot tehes ära suri.

„Siis me teeme sulle kunstlikku hingamist,“ vastas naine.

Mürgi manustamise järel oli Kõrvitsal ilmsegelt paha olla. Mehe sõnul hakkas tal süda hakkas kiiremini lööma, vererõhk tõusis ja kõrvu lõi kohin, mehele pandi oksendamiseks ette ämber.

Oksendamise asemel lõi Kõrvitsal hoopis kõht lahti. „See on normaalne, kambos ei ole tabusid,“ kinnitas Shivani.

Kõrvitsa sõnul tundis ta end mõttetult halvasti, ka pikali vista ei lubatud. Seejärel keeras Shivani mehe käel olevad mürgitäpid ümber, et kehasse uus doos erituks.

Sellejärgselt hakkaski saatejuht oksendama.

„Vaatame, mis värvi see on. Joodikutel on kollane okse, kanepisuitsetajatel pruun. Sul on valge ja vahune. Tähendab, sinus on palju õhuelementi,“ kirjeldas kamboterapeut seda, mida näeb.

40 minutit pärast algust oli halb enesetunne taandumas ning Kõrvits heitis pikali. Keres oli meeletu väsimus, sest keha oli kurnatud. Järgmine päev tundis ta, et energiat on vist rohkem kui varasemalt. Kaks nädalat pärast kambo proovimist kulges elu omasoodu ja mingit otsest märki polnud näha, et kambo oleks mõjutanud elu või tervist. Aga nagu ütles tseremoonia läbi viinud Jaya Shivani, siis mõju avaldubki pikema aja peale ja et kambot peaks tegema mitu korda.